Peeter Ernits: Kaja Kallase valitsuse juhtimisel oleme ühe aasta jooksul mitu maailmarekordit teinud

Valdo Randpere arvas siin, et millegipärast ei räägita, ma räägin. Tegelikult mäletate kõik, kuidas asi peale algas. Mina pesin ka keefiripakke, võib-olla mõni ka pesi ja muid asju. Hirm oli suur algul, ei tea, mis tuleb ja katk või jne. Ja kõik ootamatusest, ja tehti võib-olla rohkem, kui vaja oli ja kulutati võib-olla rohkem raha, kaasa arvatud ka sinna kohalikele omavalitsustele, et mine tea, kuidas see läheb. Aga tulemus on ju suurepärane praegu, pidades silmas majandust. Mäletate, mida räägiti toona, kuidas majandused kukuvad kokku ja kõik muu selline, aga tulemus oli see, et Eesti tulemus nii 2020. aastal Euroopa Liidu 27 riigi seas oli üks parimaid, langus ainult 5,9 protsenti ja tänavu esimesel poolaastal oleme jälle paremas seisus, kui tõusu puhul Euroopa Liidus keskmiselt. Nii et see on selgelt positiivne. Ja riigikassasse on sadu miljoneid juurde tulnud ja varsti läheb eelarve 15 miljardi peale isegi ja riigivõlg on ikka Euroopa punase laterna osas selle 18 protsendiga. Nii et see on kõik selline positiivne. Teiselt poolt on ka palju negatiivset ja ma ei tahaks olla siin mustvalge mees. Riigikontrolör on väga tabavalt öelnud, et me marssisime kriisi, n-ö teades, mis tegelikult, milline meie seis on. Seis oli suhteliselt nukker. 2011–2013–2015–2018. Ka Terviseametil oli teada, et ei suuda hakkama saada, ei olnud teada, milline kriis tuleb. See oli teada. Ja samas me oleme kirjutanud tohutu palju igasuguseid dokumente ja kõike muud. Ja nüüd tuli äkki kriis ja kõik muutus. Ma ei ole sugugi kindel, kuidas järgmise kriisiga, ükskõik milline on, keegi meist ei tea, milline see on ja mida puudutab, kuidas me hakkama saame. Aga need n-ö mitte päris positiivsed asjad, on need viis õppetundi, mida see raport välja toob piltlikult. Muuseas, peaminister Kallas oli vist täna või päevad on kiired, ütles siin, jah, täna vist ütles, et jah tema tellis selle raporti. Ja nüüd selle sama riigikontrolör tegi selle raporti oma meeskonnaga ja nüüd selle nuiaga pekstakse teda. Täna oli jah siin samas. Ja umbes selline jutt, et riigikontrolör on selline salakaval ja valitsuse istungil ei räägi midagi, aga nüüd annab sellise nuia ja opositsioon peksab teda. Sa ei kuulnud, Mart, aga ta täna pahandas, ei saanud kommenteerida. Ma arvan, nii ei maksa ka rääkida, et opositsioon alati kasutab ja peabki kasutama, juhtima tähelepanu asjadele, sest olukord on tegelikult üsna sant ikkagi. Viimase praeguse valitsuse ajal kahel korral oleme Kaja Kallase juhtimisel maailmarekordi teinud. Praegu natukene tagasi läinud, aga eks kogu see kommunikatsioon ja need asjad ei kõlba mitte kusagile. Noh, nüüd Terviseamet on äganud asjade juures, nüüd alles 17. novembrist hakatakse, hakkab Häirekeskus tegelema nende vastustega. Ka kirjalikult, mida iga päev Terviseametile 300 tükki antakse. Ja selle koha pealt need signaalid on olnud tõesti väga vastandlikud, ma ei hakka kõiki neid viite lugema, kõik olete lugenud läbi, ma arvan. Need õppetunnid siin on küll viisakalt kirjeldatud neid, tegelikult võiks öelda näiteks, et kolmas õppetund võiks sõnastada niimoodi, et riik pole suutnud vaktsineerimise vajalikkust inimestele selgitada, loonud selleks võimalusi ja protsesse juhtinud adekvaatselt. Aga ma tuletan meelde, jälle meie komisjonis on neid istungeid olnud lugematult. Näiteks perearstide juht, doktor Vallikivi rääkis meile, kuidas 5. mail või oli 15. mai anti korraldus terviseministeeriumist, et puhake jalga vaktsineerimise koha pealt ja puhkasidki 425 nimistu perearsti puhkasidki jalga paar kuud. Kuna siis oli mäletate, oli selline mees nagu Seer ja suured kampaaniavaktsineerimised olid. Raisati ära lihtsalt aega, mida oleks võinud kasutada ära, see on üks väike näide lihtsalt sellest. Et tõesti need signaalid on olnud väga vastandlikud ja selle tulemus on see, kus me praegu oleme ja ma arvan, et see, et kaks korda oleme maailmarekordi teinud selle aasta jooksul peaministri juhtimisel, noh, ega see kõige paremat asja ei näita. Aga see küsimus, mis mul jäi, Riigikontroll ei vastanud, et tõesti kohalikel omavalitsustel, ainult kaheksal omavalitsusel vähenesid tulud. 200 miljonit valitsus andis jah, igaks juhuks, et väheneb ja umbes sama palju said, eks ju, aga kaheksal vähenes. Ja mille peale me võiksime mõelda, miks ainult näiteks Ida-Viru suurtel linnadel ja Mulgi vallal vähenes, teistel ei vähenenud? See on selline retooriline küsimus kolleegidele, et mis ühendab neid asju, et miks sealpool juhtus nii, aga mujal enamikul ei juhtunud. Nii et huvitav lektüür, mida on alati huvitav lugeda ja mõelda ja mitte ainult mustvalgelt mõelda, et keegi on siin paha ja keegi on ... sest tegelikult me vastutame kõige eest. Mäletate, alles hiljuti oli jutuks, et me ei tea, kas need numbrid, mis riigieelarves ja nendes on, üldse on õiged või sajad miljonid lendavad siia-sinnapoole. (Juhataja helistab kella.) Nii et loodan, et edaspidi seda ei ole. (Riigikogu istung, 10 november 2021)