Ärevus

Hirmu vallandavaks ohuks võivad olla erinevad olukorrad – näiteks ohtlikud loomad või hoopis kaaslaste halvakspanu ja kriitika. Lisaks ohtlikele olukordadele tajuvad inimesed hirmu sarnast ärevust kujutletavate ohtude tõttu. Sel juhul on stressoriks potentsiaalne oht ja ohule mõtlemine, näiteks avaliku esinemise ootus või mõte, et suur koer võib külateel vastu tulla. Kui tunneme end ohustatult, reageerib keha viisil, mis annab parima võimaluse edukalt hakkama saada. Ohu või kujutletava ohu olukorras on võimalikud erinevad automaatsed kehareaktsioonid: võitle, põgene või tardu (ingl k fight, flight, freeze). Võitle või põgene! Kujutletava ohu olukorras aktiviseerub sümpaatiline närvisüsteem, mis valmistab keha ette võitlemiseks või põgenemiseks. Selle tunned ära selle järgi, et hingamine ja südame töö kiirenevad, lihased pingestuvad ning su keha on valmis kiirelt reageerima. Tardu! Kui tajume, et oleme olukorras, kust me ei saa põgeneda ning millega ei saa võidelda, reageerib keha pidurdumisega. Selle tulemusena on inimene kehaliselt, vaimselt ja emotsionaalselt tardunud ning tajub temaga toimuvat tuimemalt. Tutvu ka ärevuse töövihikuga: https://peaasi.ee/toovihikud/#1634039...