Põhiseadus 100 - Liisa Pakosta

Me sünnime võrdsetena. Oleme kõik seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi halvemini kohelda ehk diskrimineerida näiteks rahvuse, naiseks või meheks olemise, vanemate, poliitiliste eelistuste ja muude tunnuste tõttu. Seda võrdsuspõhiõigust oleme kinnitanud sada aastat - kõigis Eesti põhiseadustes. Ihalus võrdsuse järele viis meie esivanemad orjusest välja ja tiivustas iseseisvat riiki looma. Teise ilmasõja õuduste varemeil tõdeti, et tapatalguteni viis inimeste ässitamine üksteise vastu rahvuse, soo, puude, usu ja eri ühiskonnakihtidesse kuulumise tõttu. Sestap on ka vaba Eesti põhiseaduses selline vihkamise ja diskrimineerimise õhutamine karistatav. See on ainus paragrahv põhiseaduses, kus karistamisele otsesõnu voli antakse. Sest oleme kogenud okupatsiooni allgi, millise õõvani säärane inimeste üksteise vastu ässitamine võib viia. On kriitikuid, kes küsivad: inimesed on ju nii erinevad, mis võrdsusest me saame rääkida? Vastupidi! Meil kõigil on omadusi, mida me ise endas muuta ei saa, ja ometi peavad meil olema võrdsed võimalused teha tööd, õppida ja kindlustada ning arendada Eesti riiki. Hoidkem ligimesearmastust oma südames ning jääme julgelt eriarvamustele, olles üksteise suhtes ikka lugupidavad.