Boris Lehtlaan - Jamaika hällilaul

muusika Arne Oit, sõnad Heldur Karmo JAMAIKA HÄLLILAUL Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Su isal on tilluke paat ja valge puri selle peal – kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha, ja üksi neist jagu ei saa… Sa magad, chiquito, mu poeg. Võib-olla unes õnne näed. Ning kuigi muret toob hommik, siis ometi kõikjal ei koida ju päikseta päev. Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Seal lainete taga on saar, ka seal on kõrged palmipuud. Ja üle nende on samuti helendav taevas ja kollase sõõrina kuu. Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, on sarnaselt sinised veed... Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe neil kaluri rajad ja teed… Sa magad, chiquito, mu poeg. Sind ootab tavaline päev. Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed.