Kohtumõistjad (29): Km 8:1-3 Kuidas võita elu ohtlikum lahing?

Tere tulemast taas minu kanalile, et mõtiskleda Gideoni ja tema võidu üle. Kujuta olukorda, sa oled just saavutanud elu suurima võidu. Oled pingutanud ja riskinud ning Jumal on sind aidanud ja vaenlane on löödud. Oled valmis koos lahingukaaslastega seda võitu tähistama. Kuid siis, täiesti ootamatult ründavad sind su oma meeskonnakaaslased. Just nii juhtus Gideoniga. Kohtumõistjate 8. peatükk näitab meile, et vahel ei ole meie suurimaks ohuks mitte välised vaenlased, vaid hoopis sisemised pinged, kadedus ja uhkus su oma meeskonnas. Kuid kuulakem kõigepealt seda episoodi Gideoni elus nagu see originaalis on kirjas: Km 8:1-3 ... Täna me vaatleme Gideoni eeskujul, kuidas tulla toime kadeduse ja konfliktidega oma perekonnas või koguduses, kuidas tõeline alandlikkus saab olla vahel tugevam kui kindlustatud linn. Pärast seda kui Gideon oli Jumala abiga löönud Midjani sõjaväge, tulid ta juurde Efraimi hõimu mehed ja heitsid talle ette: "Miks sa tegid meile seda, et ei kutsunud meid, kui läksid sõdima Midjani vastu?" Mis neid siis ärritas? Efraimi hõim oli tuntud oma uhkuse ja kadeduse poolest. Nende kollektiivne ego oli riivatud, sest neid ei kutsutud kohe alguses lahingusse. Ühesõnaga: miks sa võtsid ette nii suure kampaania ilma, et sa oleksid meiega konsulteerinud? See etteheide võib-olla õigustatud, aga samas pole see ka juhuslik. Me näeme juba Joosua raamatust, et nad polnud kunagi rahul oma osaga - nad pidasid end kõige tähtsamaks hõimuks ja arvasid, et neil on õigus enamale. Olgem ausad: efraimlased pole ka tänapäeval välja surnud. Kui Jumal teeb koguduses midagi suurt, leidub ikka keegi, kes uusi probleeme tõstatab. Kadeda jaoks on lihtsalt talumatu näha, et Jumal kasutab kedagi teist, aga mitte teda. Selleasemel, et öelda: "Tänu Jumalale!", küsitakse hoopis: "Aga miks mind ei kaasatud?" Muidugi võib see olla ka õigustatud küsimus. Tark kriisijuhtimine eeldab kõigi partneritega läbirääkimisi. Kindlasti võiksime selliseid olukordi vältida. Kuid isegi õigustatud küsimustel võivad olla valed motiivid. Ja nii me kuulemegi ikka ja jälle öeldavat: "Kui see toimus ilma minuta, siis ei saa see olla õige asi." See hoiak on täiesti vastupidine apostel Paulusele, kes rõõmustas alati, kui Kristust kuulutati, ja seda isegi siis, kui seda tehti tema isiku arvelt. Aga kuida siis Gideon reageerib sellele rünnakule? Siin ongi tänase mõtiskluse tuum ja ühtlasi oluline õppetund. Gideon oleks võinud uhkeks minna. Ta oli just saavutanud hiilgava võidu. Ta oleks võinud need efraimlased lihtsalt paika panna. Kuid Gideon reageerib alandlikult. Tema reaktsioon vastab Õppetussõnade põhimõttele: "Pehme vastus vaigistab raevu." Ta ütleb neile: "Mida ma siis nüüd teiega võrreldes olen teinud? Eks ole Efraimi järelnoppimine parem kui Abieseri viinamarjalõikus? Teie kätte andis Jumal Midjani vürstid... Aga mida olen mina teiega võrreldes suutnud teha?". Gideon teeb midagi uskumatut. Ta kiidab efraimlasi nende panuse eest, ning vähendab oma panust sellesse võitu. Ta tõstab esile, et just nemad tapsid põgeneva vaenlase vürstid Oorebi ja Seebi. Ja see oli tõesti suur saavutus. Ja mis oli Gideoni taktika tulemus? Meile öeldakse, et seda rääkides nende pahameel tema vastu andis järele. Me võime öelda, et Gideon elas juba Vana Testamendi päevil Fil 2:3 kirjeldatud vaimus: ta ei teinud midagi kiusust ega auahnusest, vaid pidas alandlikkuses teisi endast ülemaks. Ta võitis oma pettunud vennad ja tõestas sellega, et ta on tugevam kui kindlustatud linn. Sest nagu ütleb Õpetussõna: "Vend, kelle vastu on eksitud, on kättesaamatum kui kindlustatud linn". Kui Gideon oleks reageerinud teisiti, nagu tegi näiteks hiljem Jefta, oleks võinud puhkeda isegi laastav kodusõda. .... Ometi ei tule selline alandlikkus siiski meist endist. See nõuab Kristuse meelsust. Jeesus on siin meile täiuslikuks eeskujuks. Ta otsis alati teiste heaolu. Mõtle sellele, et Ta jättis taevase au, loobus iseenese olust, sai inimeseks, võttis orja kuju ja suri ristil. Suurimat alandlikkust pole võimalik ette kujutada. Ometi on meil inimestena väga raske teha isegi kõige väiksemat järeleandmist, et vennaski näha midagi head. Hea sõber, vaimne võitlus ei toimu alati deemonite ja välise pimeduse vastu. Sageli toimub see sinu enda südames. Siis kui keegi riivab sinu uhkust või kui sa tunned end kõrvalejäetuna. Järgmine kord kui tunned kiusatust küsida: Miks mind ei kutsutud?, meenuta Gideoni. Veelgi enam meenuta meie Päästjat ja Õnnistegijat Jeesust Kristust ja tema alandlikkust. Jäägem siis Jumala rahusse, olge alandlikud ja kohtume järgmistes Kohtumõistjate raamatu vaatlustes. #Gideon #võit #uhkus #kadedus #alandlikkus #jeesus ‪@JoosepTammo‬